第3 总集犍度
3. Samuccayakkhandhako
《精液泄出篇》的注释
Sukkavissaṭṭhikathāvaṇṇanā
97《总集篇》中,“vedayāmi ahaṃ”的意思是“我使人知道”,也就是“我宣告”;至于“anubhavāmi”这个词,也有人认为它的意思(与vedayāmi相同)。不过前一种说法更受称赞,因为“āropana”是禀报的说法。“宣告之后应当放下”,这是为解除恶作而说的。但也有人说:“这是为了那些当天重新受持仪轨、想等到天亮的人,避免夜间中断而说的。”
97. Samuccayakkhandhake vedayāmahanti jānāpemi ahaṃ, ārocemītiattho. Anubhavāmītipissa atthaṃ vadanti. Purimaṃ pana pasaṃsanti āropanavacanattā. Ārocetvā nikkhipitabbanti dukkaṭaparimocanatthaṃ vuttaṃ. Keci pana ‘‘tadaheva puna vattaṃ samādiyitvā aruṇaṃ uṭṭhāpetukāmassa ratticchedaparihāratthampī’’ti vadanti.
因为已经说过“同类的比丘们可以共住”,所以可以知道:在异类比丘的住处,即使没有受持仪轨,在住处外面也可以做。说“越过两块土块投掷的距离”,这是为了避开在精舍里听到比丘们诵经等声音的范围。说“从大路退开”,这是为了避开在路上行走的比丘们的范围。说“或者用草丛”等等,是为了避开视线的范围。
‘‘Sabhāgā bhikkhū vasantī’’ti vuttattā visabhāgānaṃ vasanaṭṭhāne vattaṃ asamādiyitvā bahi eva kātumpi vaṭṭatīti daṭṭhabbaṃ. ‘‘Dve leḍḍupāte atikkamitvā’’ti idaṃ vihāre bhikkhūnaṃ sajjhāyādisaddasavanūpacāravijahanatthaṃ vuttaṃ. ‘‘Mahāmaggato okkammā’’ti idaṃ maggapaṭipannānaṃ bhikkhūnaṃ upacārātikkamanatthaṃ vuttaṃ. Gumbena vātiādi dassanūpacāravijahanatthaṃ.
就算有人因为某件事在黎明之前就离开了,通过这样的宣告,即使所有比丘都去了别处,僧团人数不足,也不会有擅自离去的过失或离开住所的过失,因为已经宣告了共同居住。因此说了“以及这个”等话。所谓“不可以做拔罪”,意思是即使做了,也等于没做。
‘‘Sopi kenaci kammena pure aruṇe eva gacchatī’’ti iminā ārocanāya katāya sabbesupi bhikkhūsu vihāragatesu ūne gaṇe caraṇadoso vā vippavāsadoso vā na hoti ārocitattā sahavāsassāti dasseti. Tenāha ‘‘ayañcā’’ tiādi. Abbhānaṃ kātuṃ na vaṭṭatīti katampi akatameva hotīti attho.
覆藏别住说的注释
Paṭicchannaparivāsakathāvaṇṇanā
102“清净”是指没有犯过同类桑喀地谢思罪,或者已经从那种罪中出罪了。“于其他”是指在以清净别住出罪之外的其他出罪情形中。律文里说“由僧众在一条罪的中间,将伍达义比丘……退回根本”,这里要按行事方式调整语序,理解为“以退回根本而退回”。或者也可以依照“僧众容忍退回根本”这个后续文句,只从个人角度来理解。
102.Suddhassāti sabhāgasaṅghādisesaṃ anāpannassa, tato vuṭṭhitassa vā. Aññasminti suddhantaparivāsavasena āpattivuṭṭhānato aññasmiṃ āpattivuṭṭhāne. Pāḷiyaṃ ‘‘paṭikassito saṅghena udāyi bhikkhu antarā ekissā āpattiyā…pe… mūlāyapaṭikassanā’’ti idaṃ karaṇavasena vipariṇāmetvā mūlāyapaṭikassanāya paṭikassitoti yojetabbaṃ. Atha vā ‘‘mūlāya paṭikassanā khamati saṅghassā’’ti uttarapadena saha paccattavaseneva yojetumpi vaṭṭati.
“伍达义比丘因中间的一条罪……退回根本”这句话应当这样理解:以那条作为原因的中间罪,把伍达义比丘退回根本,到了根本日再把他拉回来,然后给予他针对那条中间罪的合并别住。所谓“令他发露之后应当遣散”,就是要把他的不可救治性向僧众清楚地显露出来,然后以将他从有惭众中分离出去的方式予以遣散。
‘‘Udāyiṃ bhikkhuṃ antarā ekissā āpattiyā…pe… mūlāya paṭikassitvā’’ti ettha antarā ekissā āpattiyā hetubhūtāya udāyiṃ bhikkhuṃ mūlāya paṭikassitvā mūladivase ākaḍḍhitvā tassā antarāpattiyā samodhānaparivāsaṃ detūti yojanā. Āvikārāpetvā vissajjetabboti tassa atekicchabhāvaṃ teneva saṅghassa pākaṭaṃ kāretvā lajjigaṇato viyojanavasena vissajjetabbo.
“一百条罪”,是指一天之内因为身体接触等而犯下的一百条罪。“十百”,就是一千条罪。“覆藏一百夜”要这样连接理解。“在一切别住甘马语的末尾”,是指在前面说过的两种清净别住和三种合并别住——这一切别住的甘马语结束时。“按照前面的方式”,就是按照覆藏别住中所说的方式。
Sataṃ āpattiyoti kāyasaṃsaggādivasena ekadivase āpannā sataṃ āpattiyo. Dasasatanti sahassā āpattiyo. Rattisataṃ chādayitvānāti yojetabbo. Sabbaparivāsakammavācāvasāneti heṭṭhā dassitānaṃ dvinnaṃ suddhantaparivāsānaṃ, tiṇṇaṃ samodhānaparivāsānañcāti imesaṃ sabbesaṃ parivāsānaṃ kammavācāpariyosāne. Purimanayenevāti paṭicchannaparivāse vuttanayena.
“寺院附近范围”也是指村外比丘们的寺院附近范围。“应当越过两个土块投掷的距离”,这是针对越过比丘们听觉所及范围而说的。没有提到“村落”,就是说并没有允许离开村落的附近范围。因此说明:即使站在村落的附近范围内,只要已经越过那里能看见、能听见的范围而站着,比丘和比丘尼就不构成夜宿中断。
Vihārūpacāratopīti bahigāme bhikkhūnaṃ vihārūpacāratopi. ‘‘Dve leḍḍupātā atikkamitabbā’’ti idaṃ bhikkhūnaṃ savanūpacārātikkamanaṃ vuttaṃ. Gāmassāti na vuttanti gāmassa upacāraṃ muñcituṃ vaṭṭatīti na vuttaṃ. Tena gāmūpacāre ṭhitāpi tattha dassanasavanūpacāre atikkamitvā ṭhitā bhikkhū ca bhikkhuniyo ca tassā ratticchedaṃ na karontīti dīpeti.
对于未舍弃行仪的比丘们,按照前面所说的方式,这里是就进入周边界而导致夜宿中断来说的。在那个村里,指的是比丘尼居住的村子。令自身被看见,意思是让人能够通报,就这样显露自身。以“应当经过甘马后给予”这句话,说明即使与经过甘马认可的人同住,也不构成夜宿中断。
Anikkhittavattabhikkhūnaṃ vuttanayenevāti upacārasīmāya paviṭṭhānaṃ vasena ratticchedaṃ sandhāya vuttaṃ. Tasmiṃ gāmeti bhikkhunīnaṃ nivāsanagāme. Attānaṃ dassetvāti yathā ārocetuṃ sakkā, tathā dassetvā. ‘‘Sammannitvā dātabbā’’ti iminā sammatāya sahavāsepi ratticchedo na hotīti dasseti.
“已退回根本者”,意思是被退回根本之后又重新履行别住的人。“三个”,是指连同根本罪和两个中间罪一起。
Mūlāyapaṭikassitassāti mūlāyapaṭikassitassa puna parivutthaparivāsassāti attho. Tissannanti mūlāpattiyā saha dvinnaṃ antarāpattīnañca.
108108.“若已覆藏”,这是针对覆藏期间所犯的罪而说的。在巴利圣典中,关于五日覆藏段落的中间罪论述里,“诸比丘,应如此给与六夜敬悦”这一句,并不是说在退回根本的甘马语之后立刻就应当给与。而是说,被退回根本的人履行了五日别住之后提出请求,在行敬悦的时候,针对他所犯的第三个未覆藏的中间罪给与敬悦,才是这句话所指。这样给与敬悦之后,以一次六夜,连同先前已给与敬悦的三个罪,四个罪的敬悦就都算履行完毕了。按照这个方式,对于堪受出罪时所犯的中间罪,以及半月覆藏段落中的各种中间罪,应当知道如何处理。“以一日覆藏等日数来算,共五种”,这是就一日覆藏等四种情形,各自分别给与别住、给与敬悦、出罪而说的。“按中间罪的数目来算,共四种”,这也是就每一次退回根本时,把敬悦的给与和出罪合在一起算作一项而说的。
108.Sacepaṭicchannāti nikkhittavattenāpannāpattiṃ sandhāya vuttaṃ. Pāḷiyaṃ pañcāhappaṭicchannavāre antarāpattikathāyaṃ ‘‘evañca pana, bhikkhave, chārattaṃ mānattaṃ dātabba’’nti idaṃ mūlāyapaṭikassanākammavācānantarameva dātuṃ vuttaṃ na hoti. Mūlāyapaṭikassitassa pana pañcadivasāni parivasitvā yācitassa mānattacaraṇakāle āpannāya tatiyāya antarāpattiyā appaṭicchannāya mānattadānaṃ sandhāya vuttaṃ. Evañca dinnamānattassa ekena chārattena pubbe dinnamānattāhi tīhi āpattīhi saha catassannampi āpattīnaṃ mānattaṃ ciṇṇameva hoti. Iminā pana nayena abbhānārahakāle āpannāya antarāpattiyā, pakkhappaṭicchannavāre antarāpattīsu ca paṭipajjanaṃ veditabbaṃ. ‘‘Ekāhappaṭicchannādivasena pañcā’’ti idaṃ ekāhappaṭicchannādīnaṃ catunnaṃ paccekaparivāsadānamānattadānaabbhānāni ekekaṃ katvā vuttaṃ. ‘‘Antarāpattivasena catasso’’ti idampi mānattadānaabbhānāni tasmiṃ tasmiṃ mūlāyapaṭikassane ekattaṃ āropetvā vuttaṃ.
合并别住事的注释
Samodhānaparivāsakathāvaṇṇanā
125“因为中间罪已被覆藏”这句话,是说明给予合并别住的原因,而不是说明已履行别住的日子被作废的原因。因为即使对未被覆藏的中间罪作了退回根本,那些日子仍然可能被作废。所以,紧接着“已履行敬悦日数以及已履行别住日数,全部都被作废”之后,应当这样连接:“并且应当给予他合并别住。”因此说“正因如此”等语。
125.‘‘Yasmā paṭicchannā antarāpattī’’ti idaṃ samodhānaparivāsadānassa kāraṇavacanaṃ, na pana ciṇṇaparivutthadivasānaṃ makkhitabhāvassa, appaṭicchannāya antarāpattiyā mūlāyapaṭikassane katepi tesaṃ makkhitabhāvasambhavato. Tasmā ‘‘mānattaciṇṇadivasāpi parivutthadivasāpi sabbe makkhitāva hontī’’ti imassānantaraṃ ‘‘samodhānaparivāso cassa dātabbo’’ti evamettha yojanā kātabbā. Tenāha ‘‘tenevā’’tiādi.
关于价值合并别住事的注释
Agghasamodhānaparivāsakathāvaṇṇanā
134134.“以一罪为根本”这句话,是在说明“一罪覆藏一日、一罪覆藏两日”等情形。“为了显示无覆藏的状态”——意思是,即使因为不知道等原因而覆藏了罪,也要通过说明它仍堪受敬悦,来显示其无覆藏的状态。因为经中确实这样说:“贤友,比丘覆藏一个月,堪受敬悦。”这里的意思是:对于因不知道而覆藏了一个月的罪,他并不堪受别住,仅仅因为该罪本身无覆藏,所以堪受敬悦。巴利文中“makkhadhammo”是指想要践踏的心。另外应当知道,这一篇因为汇集了桑喀地谢思罪的别住施予等一切判决,所以被称为“汇集篇”。
134.‘‘Ekāpattimūlakañcā’’ti iminā ‘‘ekā āpatti ekāhappaṭicchannā, ekā āpatti dvīhappaṭicchannā’’tiādinayaṃ dasseti. Appaṭicchannabhāvaṃ dassetunti ajānanādinā paṭicchannāyapi āpattiyā mānattārahatāvacanena appaṭicchannabhāvaṃ dassetuṃ. ‘‘Ekassa, āvuso, māsassa bhikkhu mānattāraho’’ti (cūḷava. 153) hi vuttaṃ. Ettha ekassa ajānanapaṭicchannamāsassa parivāsāraho na hoti, kevalaṃ āpattiyā appaṭicchannattā mānattāraho hotīti adhippāyo. Pāḷiyaṃ makkhadhammoti madditukāmatā. Saṅghādisesānaṃ parivāsadānādisabbavinicchayassa samuccayattā panesa samuccayakkhandhakoti vuttoti veditabbo.