六、鱼肉抉择论
6. Macchamaṃsavinicchayakathā
38第38节。关于鱼肉,以“鱼”一词即涵盖一切水生动物。其中没有不适宜者。然而在肉类中,有十种肉不适宜:人肉、象肉、马肉、狗肉、蛇肉、狮肉、虎肉、豹肉、熊肉、鬣狗肉。其中,食人肉犯偷兰遮,食其余者犯恶作。如此,这十种——人等的肉、骨、血、皮、毛,一切皆不许可。在油脂中,唯有人油不许可。在乳等中,无不适宜者。在这些不适宜肉中,若食其骨等任何部分,无论知或不知,皆犯戒。当知时,应出罪。若持“不询问便食”之心而取,于接受时亦犯恶作;若持“询问后食”之心而取,则无犯。然而,明知是特意准备者而食,方犯戒;若食后方知,则不应令其出罪(《大品义注》281)。
38.Macchamaṃsesu pana macchaggahaṇena sabbampi jalajaṃ vuttaṃ. Tattha akappiyaṃ nāma natthi. Maṃsesu pana manussahatthiassasunakhaahisīhabyagghadīpiacchataracchānaṃ vasena dasa maṃsāni akappiyāni. Tattha manussamaṃse thullaccayaṃ, sesesu dukkaṭaṃ. Iti imesaṃ manussādīnaṃ dasannaṃ maṃsampi aṭṭhipi lohitampi cammampi lomampi sabbaṃ na vaṭṭati. Vasāsu pana ekā manussavasāva na vaṭṭati. Khīrādīsu akappiyaṃ nāma natthi. Imesu pana akappiyamaṃsesu aṭṭhiādīsu vā yaṃ kiñci ñatvā vā añatvā vā khādantassa āpattiyeva. Yadā jānāti, tadā desetabbā. ‘‘Apucchitvāva khādissāmī’’ti gaṇhato paṭiggahaṇepi dukkaṭaṃ, ‘‘pucchitvā khādissāmī’’ti gaṇhato anāpatti. Uddissakataṃ pana jānitvā khādantasseva āpatti, pacchā jānanto āpattiyā na kāretabbo (mahāva. aṭṭha. 281).
在此(《波罗夷义注》2.410),“特意准备者”是指为了比丘们而杀、而准备的鱼肉。此二种皆为“特意准备者”,皆不许可。然而,未见、未闻、未疑者,则许可。世尊开许了三种清净的鱼肉:未见、未闻、未疑。其中,“未见”是指未见有人为了比丘们而杀鹿、鱼等并正在拿取。“未闻”是指未闻有人为了比丘们而杀鹿、鱼等并已拿取。“未疑”则应知有“见而疑”与“闻而疑”两种疑,以及远离此二者的“疑”,并可从其反面来了知。如何了知?在此,比丘们看见有人手持网、笼等从村庄外出,或在林中游走。次日,比丘们进入该村庄乞食时,有人供养带有鱼肉的施食。比丘们因彼所见而生疑:“这莫非是为了比丘们而做的?”此即“见而疑”,不可取。若虽见而不疑,则许可。然而,若那些人问:“尊者,为何不取?”并听闻缘由后说:“尊者,这并非为比丘们而作,是我们为自己或为国王的随从等所作。”如此则许可。
Tattha (pārā. aṭṭha. 2.410) uddissakataṃ nāma bhikkhūnaṃ atthāya vadhitvā sampāditaṃ macchamaṃsaṃ. Ubhayampi hi uddissakataṃ na vaṭṭati. Tampi adiṭṭhaṃ asutaṃ aparisaṅkitaṃ vaṭṭati. Tikoṭiparisuddhañhi macchamaṃsaṃ bhagavatā anuññātaṃ adiṭṭhaṃ asutaṃ aparisaṅkitaṃ. Tattha adiṭṭhaṃ nāma bhikkhūnaṃ atthāya migamacche vadhitvā gayhamānaṃ adiṭṭhaṃ. Asutaṃ nāma bhikkhūnaṃ atthāya migamacche vadhitvā gahitanti asutaṃ. Aparisaṅkitaṃ pana diṭṭhaparisaṅkitaṃ sutaparisaṅkitaṃ tadubhayavinimuttaparisaṅkitañca ñatvā tabbipakkhato jānitabbaṃ. Kathaṃ? Idha bhikkhū passanti manusse jālavāgurādihatthe gāmato vā nikkhamante araññe vā vicarante. Dutiyadivase ca nesaṃ taṃ gāmaṃ piṇḍāya paviṭṭhānaṃ samacchamaṃsaṃ piṇḍapātaṃ abhiharanti. Te tena diṭṭhena parisaṅkanti ‘‘bhikkhūnaṃ nu kho atthāya kata’’nti, idaṃ diṭṭhaparisaṅkitaṃ, etaṃ gahetuṃ na vaṭṭati. Yaṃ evaṃ aparisaṅkitaṃ, taṃ vaṭṭati. Sace pana te manussā ‘‘kasmā, bhante, na gaṇhathā’’ti pucchitvā tamatthaṃ sutvā ‘‘nayidaṃ, bhante, bhikkhūnaṃ atthāya kataṃ, amhehi attano atthāya vā rājayuttādīnaṃ vā atthāya kata’’nti vadanti, kappati.
然而,比丘们虽未亲眼看见,却有所闻:“据说有人手持网、笼等从村庄外出,或在林间游走。”次日,当比丘们进入该村乞食时,有人供养了带有鱼肉的施食。比丘们因所闻而生疑:“这莫非是为比丘们而做的?”这种情况称为“闻而疑”,不可取用。若不因此生疑,则允许。然而,如果那些人问:“尊者,为何不受用?”听闻缘由后说:“尊者,这不是为比丘们所做的,而是为我们自己,或为国王随从等而做的。”那么,便允许。
Na heva kho bhikkhū passanti, apica kho suṇanti ‘‘manussā kira jālavāgurādihatthā gāmato vā nikkhamanti, araññe vā vicarantī’’ti. Dutiyadivase ca tesaṃ taṃ gāmaṃ piṇḍāya paviṭṭhānaṃ samacchamaṃsaṃ piṇḍapātaṃ abhiharanti. Te tena sutena parisaṅkanti ‘‘bhikkhūnaṃ nu kho atthāya kata’’nti, idaṃ sutaparisaṅkitaṃ nāma, etaṃ gahetuṃ na vaṭṭati. Yaṃ evaṃ aparisaṅkitaṃ, taṃ vaṭṭati. Sace pana te manussā ‘‘kasmā, bhante, na gaṇhathā’’ti pucchitvā tamatthaṃ sutvā ‘‘nayidaṃ, bhante, bhikkhūnaṃ atthāya kataṃ, amhehi attano atthāya vā rājayuttādīnaṃ vā atthāya kata’’nti vadanti, kappati.
然而,比丘们既未见也未闻,但进入该村乞食时,有人取过钵,准备了带鱼肉的施食来供养。比丘们生疑:“这莫非是为比丘们而做的?”这种情况称为“离此二者之疑”,同样不可取用。若不因此生疑,则允许。然而,如果那些人问:“尊者,为何不受用?”听了缘由之后说:“尊者,这不是为比丘们所做的,而是为我们自己,或为国王随从等所做的;或是得到了现成的、本就适宜的肉而为比丘们准备的。”那么,便允许。对于为亡者作祭祀,或为庆典等所做者,也应同理。凡是并非专为比丘们所做、且对此无疑惑的,一概允许。
Na heva kho pana bhikkhū passanti na suṇanti, apica kho tesaṃ taṃ gāmaṃ piṇḍāya paviṭṭhānaṃ pattaṃ gahetvā samacchamaṃsaṃ piṇḍapātaṃ abhisaṅkharitvā abhiharanti. Te parisaṅkanti ‘‘bhikkhūnaṃ nu kho atthāya kata’’nti, idaṃ tadubhayavinimuttaparisaṅkitaṃ nāma, etampi gahetuṃ na vaṭṭati. Yaṃ evaṃ aparisaṅkitaṃ, taṃ vaṭṭati. Sace pana te manussā ‘‘kasmā, bhante, na gaṇhathā’’ti pucchitvā tamatthaṃ sutvā ‘‘nayidaṃ, bhante, bhikkhūnaṃ atthāya kataṃ, amhehi attano atthāya vā rājayuttādīnaṃ vā atthāya kataṃ, pavattamaṃsaṃ vā kappiyameva labhitvā bhikkhūnaṃ atthāya sampādita’’nti vadanti, kappati. Matānaṃ petakiccatthāya maṅgalādīnaṃ vā atthāya katepi eseva nayo. Yaṃ yañhi bhikkhūnaṃyeva atthāya akataṃ, yattha ca nibbematiko hoti, taṃ sabbaṃ kappati.
39第39节。若在某寺院中,有特意为比丘们准备的鱼肉,比丘们自己不知是为他们所作,但其他人知道。知道者不得食用,其余人则可。若其他人不知道,只有比丘们自己知道,则唯独他们不得食用,其他人则可。若比丘们自己知道“是为我们而做”,而且其他人也知道“是为他们而做”,则所有人均不得食用。若所有人都不知道,则所有人均可食用。在五位共住比丘中,若为其中某一位或某几位而特意准备,则所有人均不得食用。
39. Sace pana ekasmiṃ vihāre bhikkhūnaṃ uddissakataṃ hoti, te ca attano atthāya katabhāvaṃ na jānanti, aññe jānanti. Ye jānanti, tesaṃ na vaṭṭati, itaresaṃ pana vaṭṭati. Aññe na jānanti, teyeva jānanti, tesaṃyeva na vaṭṭati, aññesaṃ vaṭṭati. Tepi ‘‘amhākaṃ atthāya kata’’nti jānanti, aññepi ‘‘etesaṃ atthāya kata’’nti jānanti, sabbesampi na vaṭṭati. Sabbe na jānanti, sabbesampi vaṭṭati. Pañcasu hi sahadhammikesu yassa vā tassa vā atthāya uddissakataṃ sabbesaṃ na kappati.
若有人特意为某位比丘杀生,取肉满钵而施,该比丘明知是为己而作,却仍接受,转而给与另一位比丘;后者出于信任而食用。如此,谁犯戒?二者皆无犯。因为,对那位被特意供养的比丘而言,他既未食用,便无犯;对另一人而言,因不知情,亦无犯。接受如法之肉本无过失,若不知是特意准备而食,食后虽知,亦不犯。然而,若不知是不净肉而食,食后虽知,也为犯戒。因为,明知是特意为自己准备而食,方犯戒;至于不适宜之肉,即使不知而食,也属犯戒。因此,畏犯戒者应观察肉相,并询问后方可接受。受用时,应心存“先问后食”而取,并于询问后食用。何以故?因难以辨别:熊肉类于猪肉,豹肉等类于鹿肉等。是故诸师说:唯有询问而后取用,方为合宜。
Sace pana koci ekaṃ bhikkhuṃ uddissa pāṇaṃ vadhitvā tassa pattaṃ pūretvā deti, so ca attano atthāya katabhāvaṃ jānaṃyeva gahetvā aññassa bhikkhuno deti, so taṃ tassa saddhāya paribhuñjati, kassa āpattīti? Dvinnampi anāpatti. Yañhi uddissa kataṃ, tassa abhuttatāya anāpatti, itarassa ajānanatāya. Kappiyamaṃsassa hi paṭiggahaṇe āpatti natthi, uddissakatañca ajānitvā bhuttassa pacchā ñatvā āpattidesanākiccaṃ nāma natthi. Akappiyamaṃsaṃ pana ajānitvā bhuttena pacchā ñatvāpi āpatti desetabbā. Uddissakatañhi ñatvā bhuñjatova āpatti, akappiyamaṃsaṃ ajānitvā bhuñjantassapi āpattiyeva, tasmā āpattibhīrukena rūpaṃ sallakkhentenapi pucchitvāva maṃsaṃ paṭiggahetabbaṃ. Paribhogakāle ‘‘pucchitvā paribhuñjissāmī’’ti vā gahetvā pucchitvāva paribhuñjitabbaṃ. Kasmā? Duviññeyyattā. Acchamaṃsampi hi sūkaramaṃsasadisaṃ hoti, dīpimaṃsādīni ca migamaṃsādisadisāni, tasmā pucchitvā gahaṇameva vattanti vadanti.