第6章 鱼肉抉择论
6. Macchamaṃsavinicchayakathā
3838. 关于鱼肉,用“鱼”这个词就已经涵盖了一切水生动物。这里面没有不许可吃的东西。但在肉类当中,有十种肉是不许可吃的:人肉、象肉、马肉、狗肉、蛇肉、狮肉、虎肉、豹肉、熊肉、鬣狗肉。其中,吃人肉犯土喇咤亚,吃其余九种犯恶作。所以,这十种——人等等的肉、骨、血、皮、毛,全都不允许。在油脂当中,只有人油是不允许的。在乳制品等当中,没有不许可的东西。对于这些不许可的肉,以及它们的骨等任何部分,不管知道还是不知道,吃了就犯戒。什么时候知道了,什么时候就该发露忏悔。如果拿的时候想“我不问就直接吃”,那么在接受时也犯恶作;如果拿的时候想“我问了之后再吃”,那就没有犯。不过,明知是特意为自己准备的而吃,才犯戒;如果是吃了之后才知道,就不应该让他发露忏悔(《大品义注》281)。
38.Macchamaṃsesu pana macchaggahaṇena sabbampi jalajaṃ vuttaṃ. Tattha akappiyaṃ nāma natthi. Maṃsesu pana manussahatthiassasunakhaahisīhabyagghadīpiacchataracchānaṃ vasena dasa maṃsāni akappiyāni. Tattha manussamaṃse thullaccayaṃ, sesesu dukkaṭaṃ. Iti imesaṃ manussādīnaṃ dasannaṃ maṃsampi aṭṭhipi lohitampi cammampi lomampi sabbaṃ na vaṭṭati. Vasāsu pana ekā manussavasāva na vaṭṭati. Khīrādīsu akappiyaṃ nāma natthi. Imesu pana akappiyamaṃsesu aṭṭhiādīsu vā yaṃ kiñci ñatvā vā añatvā vā khādantassa āpattiyeva. Yadā jānāti, tadā desetabbā. ‘‘Apucchitvāva khādissāmī’’ti gaṇhato paṭiggahaṇepi dukkaṭaṃ, ‘‘pucchitvā khādissāmī’’ti gaṇhato anāpatti. Uddissakataṃ pana jānitvā khādantasseva āpatti, pacchā jānanto āpattiyā na kāretabbo (mahāva. aṭṭha. 281).
在这里(《波罗夷义注》2.410),“指定为比丘而做”是指为了比丘们而杀、而准备的鱼肉。这两种都属于“指定为比丘而做”,都不允许。但没看见、没听说、不怀疑的,则允许。因为世尊允许三种清净的鱼肉:没看见、没听说、不怀疑。其中,“没看见”是指没看见有人为了比丘们而杀鹿、鱼等并正在拿取。“没听说”是指没听说有人为了比丘们而杀鹿、鱼等并已拿取。“不怀疑”则要知道有“因见而疑”“因闻而疑”,以及远离这两种的“疑”,要从它们的反面来理解。怎么理解呢?比如,比丘们看见有人手里拿着网、笼等从村庄出去,或者在林中走动。第二天,他们进那个村庄乞食时,有人把带着鱼肉的饭菜布施给他们。比丘们因为之前看见的情形而怀疑:“这该不会是为了比丘们而做的吧?”这就是“因见而疑”,不可以拿。如果虽然看见了但并不怀疑,那就允许。但如果那些人问:“尊者,为什么不拿?”听了解释之后说:“尊者,这不是为了比丘们做的,是我们为自己做的,或者是为国王的随从等人做的。”这样就允许。
Tattha (pārā. aṭṭha. 2.410) uddissakataṃ nāma bhikkhūnaṃ atthāya vadhitvā sampāditaṃ macchamaṃsaṃ. Ubhayampi hi uddissakataṃ na vaṭṭati. Tampi adiṭṭhaṃ asutaṃ aparisaṅkitaṃ vaṭṭati. Tikoṭiparisuddhañhi macchamaṃsaṃ bhagavatā anuññātaṃ adiṭṭhaṃ asutaṃ aparisaṅkitaṃ. Tattha adiṭṭhaṃ nāma bhikkhūnaṃ atthāya migamacche vadhitvā gayhamānaṃ adiṭṭhaṃ. Asutaṃ nāma bhikkhūnaṃ atthāya migamacche vadhitvā gahitanti asutaṃ. Aparisaṅkitaṃ pana diṭṭhaparisaṅkitaṃ sutaparisaṅkitaṃ tadubhayavinimuttaparisaṅkitañca ñatvā tabbipakkhato jānitabbaṃ. Kathaṃ? Idha bhikkhū passanti manusse jālavāgurādihatthe gāmato vā nikkhamante araññe vā vicarante. Dutiyadivase ca nesaṃ taṃ gāmaṃ piṇḍāya paviṭṭhānaṃ samacchamaṃsaṃ piṇḍapātaṃ abhiharanti. Te tena diṭṭhena parisaṅkanti ‘‘bhikkhūnaṃ nu kho atthāya kata’’nti, idaṃ diṭṭhaparisaṅkitaṃ, etaṃ gahetuṃ na vaṭṭati. Yaṃ evaṃ aparisaṅkitaṃ, taṃ vaṭṭati. Sace pana te manussā ‘‘kasmā, bhante, na gaṇhathā’’ti pucchitvā tamatthaṃ sutvā ‘‘nayidaṃ, bhante, bhikkhūnaṃ atthāya kataṃ, amhehi attano atthāya vā rājayuttādīnaṃ vā atthāya kata’’nti vadanti, kappati.
比丘们并没有亲眼看见,但他们听说:“据说有人手里拿着网、笼子之类的东西,从村子里出去,或者在树林里走动。”第二天,当比丘们进那个村子乞食时,人们把带着鱼和肉的施食送上来。比丘们因为听到的那些话而心生怀疑:“这该不会是为比丘们做的吧?”这种情况就叫“闻而疑”,不可以接受。如果这样没有生疑,就可以接受。但如果那些人问:“尊者,为什么不受用?”听了解释之后说:“尊者,这不是为比丘们做的,是我们为自己做的,或者是为国王的随从等人做的。”那就允许。
Na heva kho bhikkhū passanti, apica kho suṇanti ‘‘manussā kira jālavāgurādihatthā gāmato vā nikkhamanti, araññe vā vicarantī’’ti. Dutiyadivase ca tesaṃ taṃ gāmaṃ piṇḍāya paviṭṭhānaṃ samacchamaṃsaṃ piṇḍapātaṃ abhiharanti. Te tena sutena parisaṅkanti ‘‘bhikkhūnaṃ nu kho atthāya kata’’nti, idaṃ sutaparisaṅkitaṃ nāma, etaṃ gahetuṃ na vaṭṭati. Yaṃ evaṃ aparisaṅkitaṃ, taṃ vaṭṭati. Sace pana te manussā ‘‘kasmā, bhante, na gaṇhathā’’ti pucchitvā tamatthaṃ sutvā ‘‘nayidaṃ, bhante, bhikkhūnaṃ atthāya kataṃ, amhehi attano atthāya vā rājayuttādīnaṃ vā atthāya kata’’nti vadanti, kappati.
比丘们既没有看见,也没有听说,可是有人进村乞食时,取了他们的钵,准备好带有鱼肉的食物送来。他们于是怀疑:“这该不会是为比丘们做的吧?”这叫做“离二者之疑”,同样不能接受。如果这样没有怀疑,就可以接受。但如果那些人问:“尊者,为什么不受呢?”听了原因之后说:“尊者,这不是为比丘们做的,是我们为自己做的,或者为国王的随从等人做的;或者是得到了现成的、本来就允许的肉,才为比丘们准备的。”那就允许。为亡者做祭祀,或者为庆典等而做的,也是同样的道理。总之,凡不是专为比丘们做的,而且对此没有疑惑,就全都允许。
Na heva kho pana bhikkhū passanti na suṇanti, apica kho tesaṃ taṃ gāmaṃ piṇḍāya paviṭṭhānaṃ pattaṃ gahetvā samacchamaṃsaṃ piṇḍapātaṃ abhisaṅkharitvā abhiharanti. Te parisaṅkanti ‘‘bhikkhūnaṃ nu kho atthāya kata’’nti, idaṃ tadubhayavinimuttaparisaṅkitaṃ nāma, etampi gahetuṃ na vaṭṭati. Yaṃ evaṃ aparisaṅkitaṃ, taṃ vaṭṭati. Sace pana te manussā ‘‘kasmā, bhante, na gaṇhathā’’ti pucchitvā tamatthaṃ sutvā ‘‘nayidaṃ, bhante, bhikkhūnaṃ atthāya kataṃ, amhehi attano atthāya vā rājayuttādīnaṃ vā atthāya kataṃ, pavattamaṃsaṃ vā kappiyameva labhitvā bhikkhūnaṃ atthāya sampādita’’nti vadanti, kappati. Matānaṃ petakiccatthāya maṅgalādīnaṃ vā atthāya katepi eseva nayo. Yaṃ yañhi bhikkhūnaṃyeva atthāya akataṃ, yattha ca nibbematiko hoti, taṃ sabbaṃ kappati.
3939. 不过,如果在某个精舍里,有食物是专门为比丘们准备的,而比丘们自己不知道这是为他们准备的,其他人却知道。那些知道的人不可以吃,其余的人可以吃。如果其他人不知道,只有比丘们自己知道,那就只有他们不可以吃,其他人可以吃。如果比丘们自己知道“这是为我们准备的”,其他人也知道“这是为他们准备的”,那所有人都不能吃。如果所有人都不知道,那所有人都可以吃。因为在对五种同法者中,无论那是专门为哪一位准备的,所有人都不能吃。
39. Sace pana ekasmiṃ vihāre bhikkhūnaṃ uddissakataṃ hoti, te ca attano atthāya katabhāvaṃ na jānanti, aññe jānanti. Ye jānanti, tesaṃ na vaṭṭati, itaresaṃ pana vaṭṭati. Aññe na jānanti, teyeva jānanti, tesaṃyeva na vaṭṭati, aññesaṃ vaṭṭati. Tepi ‘‘amhākaṃ atthāya kata’’nti jānanti, aññepi ‘‘etesaṃ atthāya kata’’nti jānanti, sabbesampi na vaṭṭati. Sabbe na jānanti, sabbesampi vaṭṭati. Pañcasu hi sahadhammikesu yassa vā tassa vā atthāya uddissakataṃ sabbesaṃ na kappati.
如果某个人特意为某位比丘杀了动物,把那位比丘的钵装满肉送给他,而这位比丘明明知道这是专门为自己准备的,还是收下了,然后转交给另一位比丘,那位比丘出于信心就吃了。这样谁犯戒呢?两个人都没有犯戒。因为专门为他准备的那份,他并没有吃,所以不犯戒;另一个人是不知情的,所以也不犯戒。接受符合规定的肉本身并没有罪过,如果不知道是专门为自己准备的而吃了,事后虽然知道了,也没有事后忏悔这回事。但如果不适合吃的肉,在不知道的情况下吃了,事后知道了,还是要忏悔犯戒。因为明知是专门为自己准备而吃,才算犯戒;至于不适合吃的肉,即使不知道而吃了,也一样是犯戒。所以害怕犯戒的人,即使观察肉的样子,也应当先问过之后才接受肉。受用的时候,应该先拿好,心里想着“问过之后再吃”,然后问清楚了再吃。为什么呢?因为很难分辨。熊肉和猪肉很像,豹肉之类的和鹿肉之类的也很像。所以诸位长老说:只有问过之后再拿,才是应当做的。
Sace pana koci ekaṃ bhikkhuṃ uddissa pāṇaṃ vadhitvā tassa pattaṃ pūretvā deti, so ca attano atthāya katabhāvaṃ jānaṃyeva gahetvā aññassa bhikkhuno deti, so taṃ tassa saddhāya paribhuñjati, kassa āpattīti? Dvinnampi anāpatti. Yañhi uddissa kataṃ, tassa abhuttatāya anāpatti, itarassa ajānanatāya. Kappiyamaṃsassa hi paṭiggahaṇe āpatti natthi, uddissakatañca ajānitvā bhuttassa pacchā ñatvā āpattidesanākiccaṃ nāma natthi. Akappiyamaṃsaṃ pana ajānitvā bhuttena pacchā ñatvāpi āpatti desetabbā. Uddissakatañhi ñatvā bhuñjatova āpatti, akappiyamaṃsaṃ ajānitvā bhuñjantassapi āpattiyeva, tasmā āpattibhīrukena rūpaṃ sallakkhentenapi pucchitvāva maṃsaṃ paṭiggahetabbaṃ. Paribhogakāle ‘‘pucchitvā paribhuñjissāmī’’ti vā gahetvā pucchitvāva paribhuñjitabbaṃ. Kasmā? Duviññeyyattā. Acchamaṃsampi hi sūkaramaṃsasadisaṃ hoti, dīpimaṃsādīni ca migamaṃsādisadisāni, tasmā pucchitvā gahaṇameva vattanti vadanti.