第二十三品
Tevīsatimo paricchedo
4. 涅槃分别
4. Nibbānavibhāgo
23. 根本清净论
23. Mūlavisuddhikathā
如是,心、心所与色,即为诸行;
已说诸行,今说无行,彼名涅槃。
Itthaṃ cittaṃ cetasikaṃ, rūpañcevāti saṅkhatā; Vuttā asaṅkhataṃ dāni, nibbānanti pavuccati.
首先为戒清净,其次为心清净;
名为见清净,以及度疑清净。
Sīlavisuddhi ādimhi, tato cittavisuddhi ca; Diṭṭhivisuddhināmā ca, kaṅkhāvitaraṇāpi ca.
Tato paraṃ maggāmagga-ñāṇadassananāmikā; Tathā paṭipadāñāṇa-dassanā ñāṇadassanaṃ.
Iccānukkamato vuttā, satta honti visuddhiyo; Sattamānuttarā tattha, pubbabhāgā cha lokiyā.
Saṃvaro pātimokkho ca, tathevindriyasaṃvaro; Ājīvapārisuddhi ca, sīlaṃ paccayanissitaṃ.
Iti sīlavisuddhīti, suddhametaṃ pavuccati; Catupārisuddhisīlaṃ, dhutaṅgaparivāritaṃ.
十遍、十不净,与十随念;
无量、胜解,及差别之假立。
Kasiṇāni dasāsubhā, dasānussatiyo pana; Appamaññā ca saññā ca, vavatthāruppakāti ca.
止业处以六十六种论释解说;
然而巴利中则分别说为三十八种。
Samathakkammaṭṭhānāni, tālīsaṭṭhakathānaye; Pāḷiyaṃ tu vibhattāni, aṭṭhatiṃsāti vaṇṇitaṃ.
地元素与火元素,
风元素、蓝色与黄色,
赤、白与虚空,
及光明遍。
Pathavāpo ca tejo ca, Vāyo nīlañca pītakaṃ; Lohitodātamākāsaṃ , Ālokakasiṇanti ca.
Kasiṇāni dasetāni, vuttānaṭṭhakathānaye; Aṭṭheva pāḷiyaṃ hitvā, ante tu kasiṇadvayaṃ.
膨胀相、青瘀相、脓烂相、食残相,
断坏相、散乱相、斩斫离散相、血涂相,
Uddhumātaṃ vinīlañca, vipubbakaṃ vikhāyitaṃ; Vicchiddakañca vikkhittaṃ, hatavikkhittalohitaṃ.
虫啖相与骸骨相——如是宣说不净观十种;
为分析色身,为示十种身坏之相。
Puḷavakaṃ aṭṭhikañceti, asubhā dasa desitā; Rūpakāyavibhāgāya, dasakāyavipattiyā.
于佛、法、僧,于戒、施,以自己之
及天随念与寂止随念,如是七随念次第。
Buddhe dhamme ca saṅghe ca, sīle cāge ca attanā; Devatopasamāyañca, sattānussatiyo kamā.
一为死随念,一为身至念;
入出息随念亦在其中,如是名为十随念。
Maraṇassati nāmekā, tathā kāyagatāsati; Ānāpānassaticcevaṃ, dasānussatiyo matā.
慈、悲、喜、舍,这些为四;
梵住,亦由彼(如来)说为无量。
Mettā karuṇā muditā, upekkhāti catubbidhā; Vuttā brahmavihārā ca, appamaññāti tādinā.
Ekāhāre paṭikkūla-saññā nāmekameva tu; Catudhātuvavatthānaṃ, catudhātupariggaho.
Ākāsānañcāyatanaṃ, viññāṇañcamathāparaṃ; Ākiñcaññaṃ tathā neva-saññānāsaññanāmakaṃ.
如上,无色界禅那已按次第所说;
四种无色界业处,皆已宣说。
Iccānukkamato vuttā, arūpajjhānikā pana; Arūpakammaṭṭhānāni, cattāropi pakittitā.
于遍处、不净、身至念(部分)、入出息念,在一切情况下;
见、闻、触后,若作遍作(预备修习),
Kasiṇāsubhakoṭṭhāse, ānāpāne ca sabbathā; Disvā sutvā phusitvā vā, parikammaṃ tu kubbato.
若致力于修习,便在那里生起所谓的“取相”;
依此(取相)而生起似相,安止定即于彼处现前。
Uggaho nāma sambhoti, nimittaṃ tattha yuñjato; Paṭibhāgo tamārabbha, tattha vattati appanā.
Sādhu sattā sukhī hontu, dukkhā muccantu pāṇino; Aho sattā sukhappattā, hontu yadicchakāti ca.
或有所缘,或无所缘,当修习者专注于有情界时;
无量心依次现起,渐次而转。
Uddissa vā anodissa, yuñjato sattagocare; Appamaññā panappenti, anupubbena vattikā.
于破除遍相后的虚空,即是第一无色心;
而于彼之无有状态,则为第三无色心。
Kasiṇugghāṭimākāse, paṭhamāruppamānase; Tasseva natthibhāve ca, tatiyāruppaketi ca.
当修习者专注于此四种所缘时,
无色界定亦次第生起,共有四种。
Yuñjantassa panetesu, gocaresu catūsupi; Appenti anupubbena, āruppāpi catubbidhā.
Ānāpānañca kasiṇaṃ, pañcakajjhānikaṃ tahiṃ; Paṭhamajjhānikā vuttā, koṭṭhāsāsubhabhāvanā.
三种乐俱禅那,以及较低的无量心;
五种舍俱无色定,称为舍俱禅那。
Sukhitajjhānikā tisso, appamaññā ca heṭṭhimā; Upekkhāruppakā pañca, upekkhājhānikāti ca.
Ekā dasekā dasa ca, tayo pañceti sabbathā; Parikammavasā tiṃsa, cha koṭṭhāsā yathākkamaṃ.
五支等乐与舍,禅那差别有四种;
依一禅、四禅、五禅而有三种。
Pañcakādisukhopekkhā, jhānabhedā catubbidhā; Ekaccatupañcajhāna-vasena tividhā siyuṃ.
Rūpārūpavasā dve ca, appanāto punekadhā; Iccevamappanā kamma-ṭṭhānabhedā samissitā.
Dve ca saññāvavatthānā, aṭṭhānussatiyoti ca; Sesā dasa pavuccanti, upacārasamādhikā.
于遍作、近行、随顺、种姓之后;
第五或第四速行心,成为安止。
Parikammopacārānulomagotrabhuto paraṃ; Pañcamaṃ vā catutthaṃ vā, javanaṃ hoti appanā.
三因的有限〔心〕,以及前面所说的〔速行〕,各如其宜。
Appanājavanaṃ sabbaṃ, lokuttaramahaggataṃ; Tihetukaparittāni, purimāni yathārahaṃ.
转向自在,入定自在亦复如是;
决意自在、出定自在,以及第五的观察自在。
Āvajjanā ca vasitā, taṃsamāpajjanā tathā; Adhiṭṭhānā ca vuṭṭhānā, paccavekkhaṇa pañcamā.
以五种自在而成就自在,如此修习之后,
对修习者而言,更高更上的安止定便次第生起。
Vasitāhi vasībhūtā, iti katvāna pañcahi; Bhāventassa panappenti, uparūpari appanā.
Yuñjantassa tu vuṭṭhāya, kasiṇajjhānapañcamā; Pañcābhiññā hi appenti, rūpasaddādigocare.
一切出世间心,悉以涅槃为境界而生起;
观地法为无常、苦、无我者。
Lokuttarā panappenti, sabbe nibbānagocare; Aniccadukkhānattāti, bhūmidhamme vipassato.
于此,或是基础禅那,或仅是遍作禅那;
观智倾向于涅槃,并导向出起。
Tattha ca pādakajjhānaṃ, sammaṭṭhajjhānameva vā; Ajjhāsayo ca vuṭṭhāna-gāminī ca vipassanā.
诸道依禅那之别,各随其应而决定;
而诸果各自之道,则为决定。
Maggānaṃ jhānabhedāya, yathāyogaṃ niyāmatā; Yathāsakaṃ phalānaṃ tu, maggā honti niyāmatā.
Maggānantaramevātha, bhūmidhamme vipassato; Phalasamāpattiyampi, appeti phalamānasaṃ.
顺次入等至已,从等至出起时;
智者观照禅法已,便从彼处出起。
Anupubbasamāpattiṃ, samāpajjissa vuṭṭhito; Jhānadhamme vipassitvā, tattha tattheva paṇḍito.
到达第四无色定后,仅一二速行之后;
即触及名为灭的等至——无心等至。
Catutthāruppamappetvā, ekadvijavanāparaṃ; Nirodhaṃ nāma phusati, samāpattimacittakaṃ.
阿拉汉或不还者,在五蕴有之地;
各自的果生起之后,由此而出起,故说为出起。
Arahā vā anāgāmī, pañcavokārabhūmiyaṃ; Yathāsakaṃ phaluppādo, vuṭṭhānanti tato mato.
安止终了时,于一切处皆可生起;
截断其有分后,省察智便生起。
Appanāpariyosāne, siyā sabbattha sambhavā; Bhavaṅgapāto taṃ chetvā, jāyate paccavekkhaṇā.
依上所说,摄集安止论要;
贤智者当于一一处,如理分辨。
Iti vuttānusārena, appanānayasaṅgahaṃ; Yathāyogaṃ vibhāveyya, tattha tattha vicakkhaṇo.
此即名为心清净,能净除心的杂染;
这是近行与安止的差别,属于奢摩他的前行部分。
Cittavisuddhi nāmāyaṃ, cittasaṃklesasodhano; Upacārappanābhedo, samatho pubbabhāgiyoti.