3. 尼萨耆亚篇(比丘尼分别)义注
13. 尼萨耆亚篇(比丘尼分别注释)
3. Nissaggiyakaṇḍaṃ (bhikkhunīvibhaṅgavaṇṇanā)
2第一尼萨耆亚波逸提学处注释
Paṭhamanissaggiyapācittiyasikkhāpadavaṇṇanā
1三十种应舍弃法,为比丘尼所宣说;
Tiṃsa nissaggiyā dhammā, bhikkhunīnaṃ pakāsitā;
2现在,那些法的注释次第,即如此。
Ye tesaṃ dāni bhavati, ayaṃ saṃvaṇṇanākkamo.
733733.“陶器店”意为:器皿被称为 amattāni;那些售卖它们的人,被称为 āmattikā;他们的店铺即陶器店;或者指将展开(售卖)它们。
733.Āmattikāpaṇanti amattāni vuccanti bhājanāni; tāni ye vikkiṇanti, te vuccanti āmattikā; tesaṃ āpaṇo āmattikāpaṇo; taṃ vā pasāressantīti attho.
734734.“应积累钵”意为应储存钵;即未经决意或未作分配而放置钵超过一日。其余应依《大分别》中所说的方法了知。此即唯一差别——彼处有十日之开许,此处连一日亦无。其余皆同。
734.Pattasannicayaṃ kareyyāti pattasannidhiṃ kareyya; ekāhaṃ anadhiṭṭhahitvā vā avikappetvā vā pattaṃ ṭhapeyyāti attho. Sesaṃ mahāvibhaṅge vuttanayeneva veditabbaṃ. Ayameva hi viseso – tattha dasāhaṃ parihāro, idha ekāhampi natthi. Sesaṃ tādisameva.
5此亦以迦絺那为起源——由身、语而生,或由身、语、意而生;非作业;非想解脱;非有心;制戒犯;身业、语业;三心;三受。
Idampi kathinasamuṭṭhānaṃ – kāyavācato kāyavācācittato ca samuṭṭhāti, akiriyaṃ, nosaññāvimokkhaṃ, acittakaṃ, paṇṇattivajjaṃ, kāyakammaṃ, vacīkammaṃ, ticittaṃ, tivedananti.
8第一学处。
Paṭhamasikkhāpadaṃ.
9第二尼萨耆亚波逸提学处注释
Dutiyanissaggiyapācittiyasikkhāpadavaṇṇanā
738738. 第二中——duccoḷā 意为丑陋的衣服;义即破旧的衣服。Apayyāhī 意为“从圣者们”。
738. Dutiye – duccoḷāti virūpacoḷā; jiṇṇacoḷāti attho. Apayyāhīti api ayyāhi.
740740.“指定而施”意为:即使说“让到达者分配吧”,或者说“我把这个给僧团,这个给你们”,或由于想施舍而放在脚边,所施的也名为指定而施。这一切都是非时衣。然而,以“我施给圣者”这样获得的,应如所施而受用。其余是明显的。
740.Ādissadinnanti sampattā bhājentūti vatvāpi idaṃ gaṇassa idaṃ tumhākaṃ dammīti vatvā vā dātukamyatāya pādamūle ṭhapetvā vā dinnampi ādissa dinnaṃ nāma hoti. Etaṃ sabbampi akālacīvaraṃ. Ayyāya dammīti evaṃ paṭiladdhaṃ pana yathādāneyeva upanetabbaṃ. Sesaṃ uttānameva.
8三种起源——作业;想解脱;有心;世间犯;身业、语业;不善心;三受。
Tisamuṭṭhānaṃ – kiriyaṃ, saññāvimokkhaṃ, sacittakaṃ, lokavajjaṃ, kāyakammaṃ, vacīkammaṃ, akusalacittaṃ, tivedananti.
13第二学处。
Dutiyasikkhāpadaṃ.
14第三尼萨耆亚波逸提学处注释
Tatiyanissaggiyapācittiyasikkhāpadavaṇṇanā
743-5743-5. 第三中——handā 意为“拿”。自己夺取:若给了一(衣)而夺取一(衣),则一(衣)为应舍弃;若多(衣),则多(衣)为应舍弃。若将收集放置的(衣)一起夺取,则依物品数目得罪。然而,若对捆绑放置的(衣),则仅有一罪。其余是明显的。
743-5. Tatiye – handāti gaṇha. Sayaṃ acchindatīti ekaṃ datvā ekaṃ acchindantiyā ekaṃ nissaggiyaṃ, bahūsu bahūni. Sace saṃharitvā ṭhapitāni ekato acchindati, vatthugaṇanāya āpattiyo. Bandhitvā ṭhapitesu pana ekāva āpatti. Sesaṃ uttānameva.
10三种起源——作业;想解脱;有心;世间犯;身业、语业;不善心;苦受。
Tisamuṭṭhānaṃ – kiriyaṃ, saññāvimokkhaṃ, sacittakaṃ, lokavajjaṃ, kāyakammaṃ, vacīkammaṃ, akusalacittaṃ, dukkhavedananti.
17第三学处。
Tatiyasikkhāpadaṃ.
18第四尼萨耆亚波逸提学处注释
Catutthanissaggiyapācittiyasikkhāpadavaṇṇanā
748748. 第四中——kayena 意为“以资具”。她说:“贤友,我不需要酥油;我需要油。”据说,她这样说是想:“她给了带来的酥油后,也会带来油。”viññāpetvā 意为“令知后”;即请求说“请带来这个”。
748. Catutthe – kayenāti mūlena. Na me āvuso sappinā attho; telena me atthoti idaṃ kira sā āhaṭasappiṃ datvā telampi āharissatīti maññamānā āha. Viññāpetvāti jānāpetvā; idaṃ nāma āharāti yācitvā vā.
752752.“就那(物)再请求”意为:第一次所请求的那(物)不够,因此再次请求那(物)。“又请求其他”意为:若第一次请求了酥油,但因医生说“应煮双倍”,故需要油,于是说“我也需要油”,这样又请求其他。“示现利益后”意为:若以一钱币带来了酥油,而以此资具可得双倍油,且以此也能完成此事,因此说“请带油来”,这样示现利益后而请求。其余是明显的。
752.Taññeva viññāpetīti yaṃ paṭhamaṃ viññattaṃ taṃ thokaṃ nappahoti, tasmā puna taññeva viññāpetīti attho. Aññañca viññāpetīti sace paṭhamaṃ sappiviññattaṃ, yamakaṃ pacitabbanti ca vejjena vuttattā telena attho hoti, tato telenāpi me atthoti evaṃ aññañca viññāpeti. Ānisaṃsaṃ dassetvāti sace kahāpaṇassa sappi ābhataṃ hoti, iminā mūlena diguṇaṃ telaṃ labbhati, tenāpi ca idaṃ kiccaṃ nipphajjati, tasmā telaṃ āharāti evaṃ ānisaṃsaṃ dassetvā viññāpetīti. Sesaṃ uttānameva.
13六种起源——作业;非想解脱;非有心;制戒犯;身业、语业;三心;三受。
Chasamuṭṭhānaṃ – kiriyaṃ, nosaññāvimokkhaṃ, acittakaṃ, paṇṇattivajjaṃ, kāyakammaṃ, vacīkammaṃ, ticittaṃ, tivedananti.
22第四学处。
Catutthasikkhāpadaṃ.
23第五尼萨耆亚波逸提学处注释
Pañcamanissaggiyapācittiyasikkhāpadavaṇṇanā
753753. 第五中——“我不需要,学处者”:据说,那位良家女这样想:“她这样说后,一定会把这油留下,并从自己家中给我带来酥油。”这样说。cetāpetvā 意为“令知后”,即此义。其余一切处都与第四相似。
753. Pañcame – na me sikkhamāneti idaṃ kira sā kuladhītā ‘‘ayaṃ addhā evaṃ vuttā idaṃ telaṃ ṭhapetvā sappimpi me attano kulagharā āharissatī’’ti maññamānā āha. Cetāpetvāti jānāpetvā icceva attho. Sesaṃ sabbattha catutthasadisamevāti.
25第五学处。
Pañcamasikkhāpadaṃ.
26第六尼萨耆亚波逸提学处注释
Chaṭṭhanissaggiyapācittiyasikkhāpadavaṇṇanā
758758. 第六中——chandaka 意为:“我们将做此如法之事,你们能做什么,就施舍什么。”这样生起他人的意欲和喜好后,所取得的资具,这是它的名称。aññadatthikena 意为“为其他目的而施的”。aññuddisikena 意为“指定其他而施的”。saṅghikena 意为“施予僧团的”。
758. Chaṭṭhe – chandakanti ‘‘idaṃ nāma dhammakiccaṃ karissāma, yaṃ sakkotha; taṃ dethā’’ti evaṃ paresaṃ chandañca ruciñca uppādetvā gahitaparikkhārassetaṃ adhivacanaṃ. Aññadatthikenāti aññassatthāya dinnena. Aññuddisikenāti aññaṃ uddisitvā dinnena. Saṅghikenāti saṅghassa pariccattena.
762762.“转用剩余”意为:为某目的而施的,令知后,将剩余转用于其他目的。“告知物主后”意为:“你们为衣而施的,但我们已有衣,然而需要油等。”这样询问后而转用。“在灾厄时”意为:在那种灾难中;比丘尼们舍弃寺院离去,在这样的灾厄中,可以令知任何所需。其余是明显的。
762.Sesakaṃ upanetīti yadatthāya dinno, taṃ cetāpetvā avasesaṃ aññassatthāya upaneti. Sāmike apaloketvāti ‘‘tumhehi cīvaratthāya dinno, amhākañca cīvaraṃ atthi, telādīhi pana attho’’ti evaṃ āpucchitvā upaneti. Āpadāsūti tathārūpesu upaddavesu; bhikkhuniyo vihāraṃ chaḍḍetvā pakkamanti, evarūpāsu āpadāsu yaṃ vā taṃ vā cetāpetuṃ vaṭṭati. Sesaṃ uttānameva.
17六种起源——作业非作业;非想解脱;非有心;制戒犯;身业、语业;三心;三受。
Chasamuṭṭhānaṃ – kiriyākiriyaṃ, nosaññāvimokkhaṃ, acittakaṃ, paṇṇattivajjaṃ, kāyakammaṃ, vacīkammaṃ, ticittaṃ, tivedananti.
30第六学处。
Chaṭṭhasikkhāpadaṃ.
31第七尼萨耆亚波逸提学处注释
Sattamanissaggiyapācittiyasikkhāpadavaṇṇanā
764764. 第七中——saññācikena 意为“以自己请求的”。此即此处之差别。其余与第六相似。
764. Sattame – saññācikenāti sayaṃ yācitakena. Etadevettha nānākaraṇaṃ. Sesaṃ chaṭṭhasadisamevāti.
33第七学处。
Sattamasikkhāpadaṃ.
34第八尼萨耆亚波逸提学处注释
Aṭṭhamanissaggiyapācittiyasikkhāpadavaṇṇanā
769769. 第八中——mahājanikena 意为“施予大众的”。此即此处之差别。
769. Aṭṭhame – mahājanikenāti gaṇassa pariccattena. Etadevettha nānākaraṇaṃ.
36第八学处。
Aṭṭhamasikkhāpadaṃ.
37第九尼萨耆亚波逸提学处注释
Navamanissaggiyapācittiyasikkhāpadavaṇṇanā
774774. 第九学处中——saññācikena 一词,此处较前更增广。
774. Navamasikkhāpade – saññācikenāti idaṃ padaṃ ito adhikataraṃ.
39第九学处。
Navamasikkhāpadaṃ.
40第十尼萨耆亚波逸提学处注释
Dasamanissaggiyapācittiyasikkhāpadavaṇṇanā
778778. 第十中——pariveṇaṃ undriyatī 意为“僧房毁坏”;义即崩坏。此句与“以个人的、自己请求的”一句,仅有此许差别。其余与前相似。
778. Dasame – pariveṇaṃ undriyatīti pariveṇaṃ vinassati; paripatatīti attho. Idañca padaṃ puggalikena saññācikenāti idañca ettakameva nānākaraṇaṃ. Sesaṃ pubbasadisamevāti.
42第十学处。
Dasamasikkhāpadaṃ.
43第十一尼萨耆亚巴吉帝亚学处解释
Ekādasamanissaggiyapācittiyasikkhāpadavaṇṇanā
784第七百八十四条。第十一戒中,“garupāvuraṇa”指寒冷时的披覆衣。“catukkaṃsaparama”中,所谓“kaṃsa”价值四迦哈波那;因此,在分别句中称为“价值十六迦哈波那”。
784. Ekādasame – garupāvuraṇanti sītakāle pāvuraṇaṃ. Catukkaṃsaparamanti ettha kaṃso nāma catukkahāpaṇiko hoti; tasmā padabhājane ‘‘soḷasakahāpaṇagghanaka’’nti vuttaṃ.
45第十一学处。
Ekādasamasikkhāpadaṃ.
46第十二尼萨耆亚巴吉帝亚学处解释
Dvādasamanissaggiyapācittiyasikkhāpadavaṇṇanā
789第七百八十九条。第十二戒中,“lahupāvuraṇa”即炎热时的披覆衣。其余内容在两条学处中也是浅显易懂的。
789. Dvādasame – lahupāvuraṇanti uṇhakāle pāvuraṇaṃ. Sesaṃ sikkhāpadadvayepi uttānameva.
24六种起源:是行为,非知觉解脱,非无心,是制罪,是身业、语业,有三心、三受。
Chasamuṭṭhānaṃ – kiriyaṃ, nosaññāvimokkhaṃ, acittakaṃ, paṇṇattivajjaṃ, kāyakammaṃ, vacīkammaṃ, ticittaṃ, tivedananti.
49第十二学处。
Dvādasamasikkhāpadaṃ.
25“大德尼众,三十条尼萨耆亚巴吉帝亚法已诵出”一句中,应如此理解其义:从《大分别》的衣品中,除去“洗涤”与“接受”两条学处,以“非时衣”与“时衣”作决意,与所分配的学处相替换,并以“未割截衣”补足第一品。再从羊毛品开头除去七条学处,放入七条“其他用途”的,补足第二品。从第三品中除去“第一钵”、“雨浴衣”、“阿兰若学处”这三条,以“蓄钵”、“重披覆衣”、“轻披覆衣”学处补足第三品。如此,比丘尼的十二条学处是一方所制,十八条是两方所制。因此,在诵戒的次第中,“大德尼众,三十条尼萨耆亚巴吉帝亚法已诵出”一句,其义应如此看待。其余如前所述。
Uddiṭṭhā kho ayyāyo tiṃsa nissaggiyā pācittiyā dhammāti ettha mahāvibhaṅge cīvaravaggato dhovanañca paṭiggahaṇañcāti dve sikkhāpadāni apanetvā akālacīvaraṃ kālacīvaranti adhiṭṭhahitvā bhājitasikkhāpadena ca parivattetvā acchinnacīvarena ca paṭhamavaggo pūretabbo. Puna eḷakalomavaggassa ādito satta sikkhāpadāni apanetvā satta aññadatthikāni pakkhipitvā dutiyavaggo pūretabbo. Tatiyavaggato paṭhamapattaṃ vassikasāṭikaṃ āraññakasikkhāpadanti imāni tīṇi apanetvā pattasannicayagarupāvuraṇalahupāvuraṇasikkhāpadehi tatiyavaggo pūretabbo. Iti bhikkhunīnaṃ dvādasa sikkhāpadāni ekatopaññattāni, aṭṭhārasa ubhatopaññattānīti evaṃ sabbepi pātimokkhuddesamaggena ‘‘uddiṭṭhā kho ayyāyo tiṃsa nissaggiyā pācittiyā dhammā’’ti evamettha attho daṭṭhabbo. Sesaṃ vuttanayamevāti.
51在《一切善见律注》的比丘尼分别中。
Samantapāsādikāya vinayasaṃvaṇṇanāya bhikkhunīvibhaṅge
52三十法注释结束。
Tiṃsakavaṇṇanā niṭṭhitā.
53应舍篇结束。
Nissaggiyakaṇḍaṃ niṭṭhitaṃ.